Mooruspuu marjad
Mooruspuu marjad sisaldavad palju karotenoide, tanniine, kiudaineid, rauda, kaltsiumi ning vitamiini C.
Mooruspuu marjad (Morus alba) annavad üldist elujõudu ja kaitsevad sinu närvisüsteemi. On geneetiliselt kõige keerulisema koostisega teadaolev vili, mis sisaldab 308 kromosoomi. Valge mooruspuu pärineb Ida- ja Lõuna- Hiinast. See taim võib kasvada 24 m kõrguseks. Taimed hakkavad vilju kandma alles 10 aastaselt. Valge mooruspuu marjad on oma nime saanud oma pungade värvi mitte viljade järgi. Viljad võivad olla näiteks ka lillad või mustad. Olemas on veel kasvu poolest lühemad punane mooruspuu ja must mooruspuu. Need magusad marjad valmivad hiliskevadel. Tavaliselt korjatakse neid laotades valged linad okste alla ja puud raputades. Umbes 3000 aastat tagasi hakati mooruspuud kultiveerima siidiussidele toiduks. Nimelt armastavad siidiussid väga mooruspuu lehti, mida on lisaks puu koorele ja marjadele sajandeid kasutatud traditsioonilises Hiina meditsiinis.
Hiina legendi kohaselt sai siidi tootmine alguse juhuse läbi. Kaunis hiina keisrinna Si Ling-Shi armastas vaadata, kuidas siidiussid mooruspuudel sätendavaid kookoneid keerutavad. Ühel päeval kukkus üks kookon keisrinna teetassi sisse ja pehmenes, mis võimaldas niiti hakata lahti harutama. Keisrinna ihkas väga endale taolisest hõbedasest niidist rõivast. Nähes kui väga siidiussid mooruspuu lehti armastavad, istutas ta terve salu mooruspuid täis. See pikk ja vaevarikas ettevõtmine on muutunud traditsiooniks, mis kestab tänase päevani. Kaunis materjal sai keisrinna järgi nimetuse ’siid’ ja mooruspuud on iidses Hiinas sellest ajast saati pühaks peetud.
Valge mooruspuu lehtedest tee on hea külmetuse ja palaviku korral. Värsked võrsed on abiks reumaatiliste vaevuste ja valude puhul.
Kasutusviisid: näksimiseks, lisamiseks pudru sisse, jogurtisse või müslisse. Samuti sobivad need marjad ka suurepäraselt isetehtud tooršokolaadi valmistamiseks.
Soovitatav päevane kogus: 15-50g.
Toitumisalane teave keskmiselt 100g kohta: energiasisaldus 1343kJ/321kcal, rasvad 1,8g (millest küllastunud rasvhapped 0,5g), süsivesikud 68g (millest suhkrud 39g), kiudained 11,5g, valgud 11, sool 0,1g. Vitamiin C 300 mg – 375%*, Kaltsiumi 286 mg – 37,5%*, Rauda 12.9 mg – 92%*. *keskmise täiskasvanu võrdluskogusest (8400 kJ/200 kcal)
