Ostukorvis ei ole tooteid.
Goji marjad Tiibetist
Goji marjad ehk taralõng sisaldavad 21 mineraal- ja mikroelementi (sh. tsinki, kaltsiumit, rauda, magneesiumi, mangaani, kroomi, vaske, seleeni, naatriumi ja fosforit) ja 18 erinevat aminohapet, mis teevad gojidest suurepärase valguallika (10-14% proteiini). Marjades sisalduvad polüsahhariidid stimuleerivad käbinääret ja ajuripatsit tootma kasvuhormoone. Samuti toetavad kasvuhormoonide tootmist marjades sisalduv L-glutamiin ning L-arginiin. Kasvuhormoonid mõjutavad peamiselt rakkude võimet taastuda. Võrreldes 20-aastasega, toodab 70-aastane inimene kümme korda vähem kasvuhormoone. See on üks teguritest miks nendel marjadel on nii tugev ühendus nooruse ja pikaealisusega.
Esimesed andmed Goji marjadest pärinevad üle 2000 aasta tagasi Kollase jõe orust. Goji marju peeti juba siis hinnaliseks looduslikuks ravimiks. Umbes 600 aastat tagasi hakkasid talupojad neid kasvatama kogu Ningxia Kollase jõe orualadel. Kunagisest haruldasest taimest on täna maailmas saanud suuresti tarbitav supervili. Marju kasvatatakse peale Hiina veel näiteks Tiibetis (Himaalaja mägedes) ja Mongoolias.
Goji marjad ehk hundimari (lad. Lycium barbarum) on üks mitmetest eri liiki taimedest, mida rahvasuus kutsutakse hundimarjaks. 21. sajandi algusest alates on nii Ameerika Ühendriikides kui ka teistes arenenud maades marjad saanud kiirelt kasvava tähelepanu osaliseks tänu oma toiteväärtusele ja antioksüdantsetele (organismis vabade radikaalide tegevust pärssivatele) omadustele, s.t. ta kuulub nn. „superviljade“ hulka. Toitumisteadlane prof. Earl Mindell on neid marju ja nende mõju organismile põhjalikult uurinud. Tema kinnitusel leidub neis antioksüdante 2000% rohkem kui jõhvikates. Aasia maades, eriti Tiibetis ja Hiinas, on seda marja aastasadu tuntud tasakaalustatud toidu valmistamisel ja hinnatud jõudu taastava marjana. Esimesed andmed goji marjade kasutamisest Tiibeti munkade poolt pärinevad 7. sajandist.
Legendi kohaselt elas mees nimega Li Qing tarvitades goji marju igapäevaselt 252 aasta vanuseks.
Goji marjad edendavad rõõmsameelsust ja turgutavad vaimu – Goji on tuntud kui “Happy Berry”.
Goji marjad kui haiguste ravija
Goji marjal on omadusi, mis võivad aidata nii südame-veresoonkonna haiguste, põletikuliste protsesside taandarenemine ja glaukoomi) korral. Goji marjad on neuronaalsete kahjustuste eest kaitsvate omaduste, vähivastaste ja immuunsüsteemi kaitsevate ainete edasikandja. Lisaks eelpool nimetatud omadustele on marjade kasulikkuseks välja toodud veel teisigi häid omadusi.
- Antioksüdandid aitavad võidelda organismi vananemise vastu.
- Tugevdab immuunsussüsteemi ja organismi vastupanuvõimet.
- Tõstab libiidot ja seksuaalse võimekuse toimimist.
- Aitab ennetada silmavaegusi ja parandab nägemisvõimet.
- Toetab maksa funktsioneerimist.
- Leevendab menopausi sümptomeid.
- Aitab kehakaalu alandamisele kaasa.
- Edendab rõõmsameelsust ja turgutab vaimu – Goji on tuntud ka kui “Happy Berry”.
- Annab energiat ja jõudu, eriti haigusega võideldes.
- Tasakaalustab vererõhku.
- Vähendab kolesteroolitaset.
- Hoiab veresuhkru taseme normaalsena.
- Leevendab peavalu ja uimasust.
- Parandada südame funktsionaalsust.
- Parandab vastupanuvõimet haigustele.
- Suurendab veres punaliblede, valgeliblede ja vereliistakute tootmist.
- Tugevdab lihaseid ja luid.
- Parandab mälu ja meenutusvõimet.
- Aitab kaasa neerude funktsioneerimisele.
- Leevendab ärevust ja stressi.
- Leevendab unetust ja parandab une kvaliteeti.
Kui palju kuivatatud Goji marju on soovitatav päevas süüa?
Soovituslik Goji marjade kogus on 10-30 grammi päevas. Kuigi pole kindlaks määratud maksimaalset kogust. Peotäis marju on võrdne umbes 10 grammiga. Igapäevaselt goji marju kasvatavad inimesed on harjunud neid sööma peotäis päevas. Kuivatatud Goji marjad on pika säilivusajaga – üle aasta, kui neid hoida vaakumpakendis kuivas ja jahedas kohas.
[addthis tool=”addthis_relatedposts_inline”]