Mõrud aprikoosiseemned

Aprikoosiseemned aitavad meil vältida vähirakkude teket ning nende olemasolul pärssida selle levikut meie kehas. Keskmiselt sisaldavad mõrud aprikoosiseemned amügdaliini 5g/100g kohta. Mõrud aprikoosiseemned (Bitter apricot kernels) on valgu- ja rasvarikkad nagu teisedki pähklid sisaldades B1, B6, B15 vitamiine ja amügdaliini, amügdaliin on rahvasuus tuntud ka kui vitamiin B17 nime all.

Soovituslik päevane kogus: 2 aprikoosiseemet päevas.

Loe lisaks veel:

Aigar Säde: vaktsiinidest ja vitamiinist

Ohtuleht.ee, – lisatud 21 juuni 2009

B17 (laetrile) ravib vähki (on keelustatud!). Laetrile’i avastas aprikoosiseemnetes aastal 1950 biokeemik Ernst T. Krebs, Jr. Edward Griffin kirjeldas oma raamatus “A World without Cancer” (1974, “Maailm ilma vähita) B17 imelisi omadusi.

Vähi puhul tuleks süüa kolm aprikoosikivi seemet päevas. Need sisaldavad tsüankaaliumi eelvormi, mis organismis otsib üles vigased või kahjustatud rakud, ka vähirakud, sisenevad nendesse, muutudes seal tsüaankaaliumiks, tappes nood rakud.

Kahe päeva vanused mungoa idandid sisaldavad samuti laetrile’i (vitamiin B17).

Vähk taandub sel juhul, kui inimene lõpetab oma probleemide eitamise. Elu eitamine ehk lõpliku otsuse tegemine, et mina ei taha seda ja toda enam kunagi näha, selles osaleda, loob inimese sisse soodsa tingimuse vähi tekkeks. Elu on pidev õppimine ehk liikumine, vähk on aga seisuenergia (surm) ehk tahtmatus õppeprotsessis osaleda.